Õppetegevus Puhhi lasteaias on inspireeritud Reggio Emilia tegevuskultuurist. Reggio Emilia on väike linn Põhja-Itaalias, kus pärast Teist maailmasõda loodi lastevanemate ja noore õpetaja Loris Malaguzzi ühisel jõul hariduslik lähenemine, mis tänaseks on mõjutanud paljusid alushariduse õppekavasid üle maailma.
Malaguzzi rõhutas, et õppimisviise ei ole vaid üks, vaid lähenemisviise maailmale on palju: lapsel on sada keelt, sada õppimisviisi, sada mõtlemisviisi. Reggio lasteaias on lapsel võimalus arendada oma “sadat keelt” ning leida need, milles ta silma paistab või mida naudib.
Koos saavad eksisteerida töö ja mäng, teadus ja loovus, reaalsus ja fantaasia, ilu ja keerukus.
Reggio Emilias Itaalias on seesugune pedagoogiline lähenemine integreeritud kohaliku kogukonna, inimeste, keskkonna, kultuuriga, mistõttu ei saa seda meie konteksti otse üle kanda. Küll aga saame olla inspireeritud sealsest tegevuskultuurist ning järgida Reggio lähenemise põhiväärtusi ja veendumusi, toetudes oma kultuuritraditsioonidele ja väärtustele.
Lapsed on uudishimulikud, loovad ning võimelised ise oma õppimist korraldama.
Laps on võimekas, leidlik ja pädev õppija – laps omab kaasasündinud uudishimu ja entusiasmi, tal on sund uurida, õppida, mängida, ta on teadmistest rikas. Laps on sotsiaalne olend – ta otsib oma kohta siin maailmas koostoimes eakaaslastega, keskkonnaga, ühiskonnaga. Õppimine on aktiivne protsess. Lapsel on 100 keelt, 100 õppeviisi, 100 mõtlemist. Koos saavad eksisteerida töö ja mäng, teadus ja loovus, reaalsus ja fantaasia, ilu ja keerukus. Malaguzzi rõhutas, et pole vaid üks viis õppida, vaid on palju lähenemisviise maailmale. Reggio lasteaias on lapsel võimalus arendada oma “sadat keelt” ning leida need, milles ta silma paistab või mida naudib.
Keskkond on kolmas õpetaja.
Rühmaruum on ümbritseva maailma pikendus – kajastab kultuuri, kus lapsed elavad. Õpiruum on pidevalt muutuv, pakub mitmekülgseid võimalusi ja ahvatlusi uurimiseks, eneseväljenduseks ning arvestab laste huve ja vajadusi, julgustab suhtlema (avatud ruumid, piazza) ning iseseisvalt hakkama saama. Suurt tähelepanu pööratakse avatusele, esteetilisusele ning vahendite osas autentsusele. Ruum kogu oma olemuses räägib sellest, millega seal parasjagu tegeletakse, laste õppimine on väärtustatud ja nähtav. Reggio lasteaias on oma kindel koht ateljeel, töökojal või stuudiol, mis on samaaegselt nii loovusruumiks kui teadusuuringute kohaks. Malaguzzi uskus kindlalt, et kvaliteetne keskkond parandab õppekvaliteeti ning see peaks võimaldama väljendada oma potentsiaali ja võimeid nii lastel kui õpetajatel.
Õpetaja on laste õpirännaku saatja ja toetaja.
Õpetaja on laste õpirännaku saatja, toetaja, innustaja, partner õpiprotsessis. Õpetaja roll on kuulata, toetada laste kujutlusvõimet – ta jagab oma kogemust, töötab koos lastega, aitab küsida küsimusi, genereerida hüpoteese, teostada neid hüpoteese, jagada õpitut.
Üks oluliseim ülesanne õpetajatöös on luua mõttekalt konstrueeritud õpikeskkond, mis pakuks tegevusi ning võimalusi uurimiseks, loovaks eneseväljenduseks, mänguks. Õpetaja on uuriv pedagoog – vaatleja, dokumenteerija, reflekteerija, oma teooriate looja. Väga oluline on koostöö meeskonnas ja kogukonnas – jagatakse infot, kogemusi, projekte ning omatakse ühist vastutust ja väärtusi.
Dokumenteerimine võimaldab õppetegevusi paremini mõista ja juhtida.
Laste kuulamine, vaatlemine, dokumenteerimine projektide käigus annab võimaluse õpetajatel laste õppimist paremini toetada ning materjali analüüsides ka ise õppida. Dokumendid sisaldavad vaatluskirjeldusi, arutelusid, fotosid, filme, laste loomingut, mis annavad aluse edasisteks aruteludeks ja tegevusteks, interaktsiooniks õpetajate, laste ja vanemate vahel. Dokumendid annavad lastele võimaluse tõlgendada oma ideid – lapsed vaatavad oma ideid üle ja leiavad uusi perspektiive. Laste õppimine muutub läbi dokumentide nähtavaks.
Õppetegevus toimub projektidena, mis on inspireeritud lapse huvidest ja lähiümbrusest.
Avatud õppekava, mille loojateks on õpetajad koostöös lastega, teostub läbi projektitöö, kuhu õpetaja integreerib erinevad ainekavad. Õppekava algab lapsest arusaamisest, tema huvidest, harjumustest ning õpetaja aitab anda sellele tähenduse ning sotsiaalse mõõtme. Õppekava pole staatiline, vaid on avatud uutele võimalustele, millele esimesel planeerimisprotsessil ei mõeldud. Projektitöö käigus toimub teadmiste ja kogemuste jagamine, pidev õpitu reflekteerimine ning edasise suuna valimine.
Loomingulised tegevused toetavad õppimist ja eneseväljendusoskust.
Nagu dokumenteerimist nii ka kunsti õpivad lapsed selleks, et saada vahendid oma ideede väljendamiseks. Kunsti ei vaadelda ainult kui kultuuri- või vaba aja tegevust, vaid nähakse ja kasutatakse ära kunsti hariduslikke võimalusi. Loovus ei ole eraldiseisev teema, vaid on osa õppeprotsessist – tõeline loominguline saavutus toetub teadmistele, kontrollile materjali üle, vormistamisoskusele ja esitlusele; eesmärgiks on soodustada innovatsiooni.
Mäng on oluline osa laste igapäevaelust ja õppimisest.
Mäng on lahutamatu osa laste igapäevaelust. Malaguzzi eeskujul väärtustatakse mängu kui õppemeetodit ja peetakse oluliseks õpetaja oskust mängust vaimustuda ning mängu juhtida.
Lapsevanemad on lasteaia aktiivsed partnerid.
Lapsevanematele on oluline roll koolieelses õpikogemuses – pered toovad kaasa erinevaid rikastavaid kogemusi ja väärtusi. Lapsevanemad pole vaid “kliendid”, vaid on oodatud kaasa rääkima lasteasutuse edendamisel.
MTÜ Lasteaed Puhhi – Kõik õigused kaitstud
